Kuuepäevane suvelaager toimus 17.-22.juunil Võidula mõisas. See oli meie ühingul 19. noortelaager korraldada. 

Laagripäevad olid meeleolukad ja täis askeldamist. Paljud tegevused nõudsid osalejailt kannatlikku meelt ja püsivust, mida mõnelgi nappis. Tänapäeva lapsed on tõeliselt multifunktsionaalsed – mõni jõudis tegevuste ajal lärmata, naabriga juttu ajada, kõrvaliste asjadega tegeleda ja siis, kui lõpuetenduseks valmistuti, selgus, et oldi ka teemast aru saadud. See on iseenesest positiivne ja lootustandev! Kuid need on siiski üksikud näited ja enamjaolt ikka oldi sellel lainel, mis parasjagu päevakorral oli.

Mida me nende päevade vältel teha jõudsime? Päris palju!

Kuna see on meie nn traditsiooniline noortelaager, kus on koos erinevas vanuses noored, siis loomulikult oli laager neti- ja nutivaba ning telefonid ja muud seadmed sai südamerahus koju puhkama jätta. 

Esimesel päeval mängisime tutvumis- ja seltskonnamänge. Õhtul toimus pargis laagriliste ristimine. Seekord olid kasvatajad välja mõelnud salakirja, mida laagrilised innukalt lahendama asusid. Kuid enne oli väike otsimismäng ja tuli sealtsamast pargist leida üles üks Mendelejevi tabel, just see tabel oligi salakirja võti. Kõik, kes lahendatud salakirja veatult ette lugesid, võeti käteplagina ja trummipõrina saatel laagriliste perre vastu ja sellega loeti ristimise katsed lõppenuks. 

Ülesanne ise oli väga kasulik ja informatiivne, kuna lapsed tegutsesid kolmikutes ja paaris, siis kasvatajad nägid kohe ära, kes on vastutajad, kes teevad koostööd ja jagavad omavahel ülesandeid  ning kes veavad seanahka ja loodavad teiste kulul liugu lasta. 

Kuna teadlased töötavad enamasti laborites või muidu piiratud tingimustes, siis vahepeal toimusid võistlused ning liikumismängud, et laagrilistele sammal selga ei kasvaks. Meeleolu loomiseks tutvuti mustkunstimaailmaga ja õpiti mitmeid põnevaid kaarditrikke. Algul ikka ahhetati kasvataja suunas: “Kuidas sa seda teed?” Kuid kõik, kes viitsisid kannatlikud olla, said ka trikid selgeks. 

Teadlased destilleerisid ja aurustasid laagris lõhnaaineid nii aromaatsetest ja maitsvatest ürtidest kui apelsinidest ja tegid neist eeterlikke õlisid. Tehti katseid kehade soojuspaisumisega ja uuriti, miks kaks klaasi ikkagi teineteise külge nii kõvasti kleepuvad, et neid on raske eraldada. Valmistati pudeltermomeeter ning õpiti selgeks, kuidas selle abil ilma ennustada. Uuriti keemilisi vooluallikaid (erinevaid aineid) ning mõõdeti voltmeetriga nende laengut. Panime ääreni täis veeklaasi jääkuubikud ning mõtestasime lahti, miks vesi üle ääre ei voola, kui jääkuubikud sulavad. Soolvette panime jääkuubiku ning õngitsesime õmblusniidiga selle kuubiku klaasist välja. Küsimus oli selles, kuidas saab niidiga kuubiku kätte, kui niidi otsas pole ei konksu ega näpitsaid. Aga see on võimalik. Tegime praktilisi katseid, kuidas palaval suvel jalgu jahedas hoida ning kuidas papptopsikuga lõkkel vett keeta, ilma et topsik süttiks.  Testisime Käru jões üleslükkejõudu ning tegime katse rõhu testimiseks veega täidetud apelsinikoore tükikesega pudelis. Teadlased valmistasid omale päikesekella ja esimese kaamera – just sel põhimõttel, nagu need omal ajal leiutati. Tegime katseid pindpinevuse testimiseks nii keemia kui füüsika kontekstis. 

Testisime kromatograafiat – ehk kuidas värvaine liigub poorses materjalis isopropanooli (alkoholi) toimel edasi. Tegime katseklaasis läbi Cori tsükli ehk mõtestasime lahti, kuidas maks aitab lihastes olevat piimhapet uuesti glükoosiks sünteesida. Meisterdasime nii aatomi kui DNA mudeli, et mõista paremini nende toimimist. Lihtsate vahenditega tegime elektromagneti, tekitasime vooluringi ja hariliku pliiatsi abil panime pirni põlema. 

Kõike ei jõua siin üles lugedagi, kokku viisime läbi 44 erinevat katset ja näidistööd. Kuid laagri kõige oodatud sündmus oli stiilipidu koos mõrvamüsteeriumiga. 

Kuna kohale tulnud teadlased ei elanud kõik ühel ajajärgul, siis kosmoselendur Valentina Tereškova oli katsetamas oma uut ajamasinat ja tänu sellele sai võimalikuks ka erinevate ajastute teadlaste kokkutulek ning pidu. 

Kohale oli tulnud 18 teadlast, kõik nad ei vaja pikemat tutvustamist, aga mõne puhul lisame juurde, mis on tema panus:

Joseph Nicephore Niepce, prantsuse leiutaja ja fotograafia pioneer, kelle kaamerat me laagris ka meisterdasime ning kelle nimi osutus nii keeruliseks, et teised kutsusid teda peol lihtsalt kaamerameheks; Archimedes; Albert Einstein;  Galileo Galilei; Georg Friedrich Parrot, baltisaksa arst ja loodusteadlane, kes oli esimene Tartu Ülikooli rektor, ta oli tuntud geoloog, mineraalide ja vulkanoloogia uurija; Thomas Alva Edison; Alfred Nobel; Ernst Öpik, eesti päritolu astronoom ja matemaatik, kes tegi märkimisväärseid panuseid tähe- ja planeedisüsteemide uurimisse; Isaac Newton; Stephen Hawking;  Marie Curie, poola päritolu prantsuse füüsik ja keemik, esimene naine, kes võitis Nobeli preemia ja ainus inimene, kes on seda võitnud kahes erinevas teadusvaldkonnas (füüsika ja keemia); Ene Ergma, eesti astronoom ja füüsik;  Nikola Tesla; Émilie du Châtelet, prantsuse matemaatik ja füüsik,  mehaanika ja valguse uurija, Isaac Newtoni teoste prantsuse keelde tõlkija; Valentina Tereškova, esimene naine maailmas, kes lendas kosmosesse; Ada Lovelace, inglise matemaatik ja arvutite pioneer, kes töötas välja esimese programmeerimise kontseptsiooni ning on tuntud esimese tõelise arvutiprogrammi loojana; Katherine Johnson, ameerika matemaatik, kes tegi olulisi panuseid NASA kosmoseprogrammi, sealhulgas arvutas trajektoorid, mis võimaldasid esimestel mehitatud kosmoselendudel edukalt orbiidile jõuda; Elizabeth Garrett Anderson, inglise arst ja naiste õiguste eest võitleja, esimene naisarst Suurbritannias. 

Selline põnev ja kirju seltskond teadlasi oli kokku tulnud. Igaühel oli oma teema ajada ning tuli teatud gruppi kuuluda või kellegagi koostööd teha. See, millise pöörde müsteerium võtab, et teadnud keegi kuni viimase hetkeni. Seltskonnas oli mitmeid tuntud teadlasi, kes Tereškova imemasinat oleks endale ihaldanud. Edison oli suur kahtlusalune. Edison oli üldse hästi rolli sulandunud, ta ütles Teslale ja Nobelile ka, et nii vaeste meestega ta üldse ei suhtle. Ajamasina varguse taga oli kokkulepe. Ada Lovlace mõjutas lugupeetud naisarsti, Elizabeth Garret Andersoni, et see aitaks Tereškovat uimastada – teaduse võidukäigu nimel. Loomulikult oli Anderson nõus teaduse nimel ohvreid tooma ja nii see Tereškova lõpuks siruli oli ning ajamasin pihta pandi. 

Laagri lõpus andsid noored teadlased ise väikese teadusteatri etenduse. Tore oli näha, kuidas vanemad sel etendusel lastele kaasa elasid.  Sellega saame öelda, et 19. noortelaager õnnestus!

Aitäh Jaan tatikatele, vanematele ja laagrikasvatajatele!

“Jaan Tatika teaduslaager” oli finantseeritud ainult lapsevanemate poolt tasutud laagrikoha maksumustest. Ühtegi KOV ega projektitoetust selle tegevusega ei kaasnenud.