2023 aasta
Suure müsteeriumi saladuste laager
31.07-05.08. toimus Jõgevamaal Kati talus “Suure müsteeriumi saladuste” laager.
Seal toimusid mitmed õpitoad, kus käsitleti pärimusega seotud teemasid. Õpiti tegema nii huule-, punni- kui ka nahamääret, valmistati siirupit, meisterdati amulette ning talismane, käidi tervendavas saunas, mille juurde kuulus ka vihtlemisrituaal, räägiti elurattast, vanade eestlste kombestikust, vanapaganast, kratist ning ravimtaimedest.
Jaan Tatika teaduslaagris äratati lastes teadushuvi
Kuuepäevane suvelaager toimus 17.-22.juunil Võidula mõisas. See oli meie ühingul 19. noortelaager korraldada.
Laagripäevad olid meeleolukad ja täis askeldamist. Paljud tegevused nõudsid osalejailt kannatlikku meelt ja püsivust, mida mõnelgi nappis. Tänapäeva lapsed on tõeliselt multifunktsionaalsed – mõni jõudis tegevuste ajal lärmata, naabriga juttu ajada, kõrvaliste asjadega tegeleda ja siis, kui lõpuetenduseks valmistuti, selgus, et oldi ka teemast aru saadud. See on iseenesest positiivne ja lootustandev! Kuid need on siiski üksikud näited ja enamjaolt ikka oldi sellel lainel, mis parasjagu päevakorral oli.
Mida me nende päevade vältel teha jõudsime? Päris palju!
Kuna see on meie nn traditsiooniline noortelaager, kus on koos erinevas vanuses noored, siis loomulikult oli laager neti- ja nutivaba ning telefonid ja muud seadmed sai südamerahus koju puhkama jätta.
Esimesel päeval mängisime tutvumis- ja seltskonnamänge. Õhtul toimus pargis laagriliste ristimine. Seekord olid kasvatajad välja mõelnud salakirja, mida laagrilised innukalt lahendama asusid. Kuid enne oli väike otsimismäng ja tuli sealtsamast pargist leida üles üks Mendelejevi tabel, just see tabel oligi salakirja võti. Kõik, kes lahendatud salakirja veatult ette lugesid, võeti käteplagina ja trummipõrina saatel laagriliste perre vastu ja sellega loeti ristimise katsed lõppenuks.
Ülesanne ise oli väga kasulik ja informatiivne, kuna lapsed tegutsesid kolmikutes ja paaris, siis kasvatajad nägid kohe ära, kes on vastutajad, kes teevad koostööd ja jagavad omavahel ülesandeid ning kes veavad seanahka ja loodavad teiste kulul liugu lasta.
Kuna teadlased töötavad enamasti laborites või muidu piiratud tingimustes, siis vahepeal toimusid võistlused ning liikumismängud, et laagrilistele sammal selga ei kasvaks. Meeleolu loomiseks tutvuti mustkunstimaailmaga ja õpiti mitmeid põnevaid kaarditrikke. Algul ikka ahhetati kasvataja suunas: “Kuidas sa seda teed?” Kuid kõik, kes viitsisid kannatlikud olla, said ka trikid selgeks.
Teadlased destilleerisid ja aurustasid laagris lõhnaaineid nii aromaatsetest ja maitsvatest ürtidest kui apelsinidest ja tegid neist eeterlikke õlisid. Tehti katseid kehade soojuspaisumisega ja uuriti, miks kaks klaasi ikkagi teineteise külge nii kõvasti kleepuvad, et neid on raske eraldada. Valmistati pudeltermomeeter ning õpiti selgeks, kuidas selle abil ilma ennustada. Uuriti keemilisi vooluallikaid (erinevaid aineid) ning mõõdeti voltmeetriga nende laengut. Panime ääreni täis veeklaasi jääkuubikud ning mõtestasime lahti, miks vesi üle ääre ei voola, kui jääkuubikud sulavad. Soolvette panime jääkuubiku ning õngitsesime õmblusniidiga selle kuubiku klaasist välja. Küsimus oli selles, kuidas saab niidiga kuubiku kätte, kui niidi otsas pole ei konksu ega näpitsaid. Aga see on võimalik. Tegime praktilisi katseid, kuidas palaval suvel jalgu jahedas hoida ning kuidas papptopsikuga lõkkel vett keeta, ilma et topsik süttiks. Testisime Käru jões üleslükkejõudu ning tegime katse rõhu testimiseks veega täidetud apelsinikoore tükikesega pudelis. Teadlased valmistasid omale päikesekella ja esimese kaamera – just sel põhimõttel, nagu need omal ajal leiutati. Tegime katseid pindpinevuse testimiseks nii keemia kui füüsika kontekstis.
Testisime kromatograafiat – ehk kuidas värvaine liigub poorses materjalis isopropanooli (alkoholi) toimel edasi. Tegime katseklaasis läbi Cori tsükli ehk mõtestasime lahti, kuidas maks aitab lihastes olevat piimhapet uuesti glükoosiks sünteesida. Meisterdasime nii aatomi kui DNA mudeli, et mõista paremini nende toimimist. Lihtsate vahenditega tegime elektromagneti, tekitasime vooluringi ja hariliku pliiatsi abil panime pirni põlema.
Kõike ei jõua siin üles lugedagi, kokku viisime läbi 44 erinevat katset ja näidistööd. Kuid laagri kõige oodatud sündmus oli stiilipidu koos mõrvamüsteeriumiga.
Kuna kohale tulnud teadlased ei elanud kõik ühel ajajärgul, siis kosmoselendur Valentina Tereškova oli katsetamas oma uut ajamasinat ja tänu sellele sai võimalikuks ka erinevate ajastute teadlaste kokkutulek ning pidu.
Kohale oli tulnud 18 teadlast, kõik nad ei vaja pikemat tutvustamist, aga mõne puhul lisame juurde, mis on tema panus:
Joseph Nicephore Niepce, prantsuse leiutaja ja fotograafia pioneer, kelle kaamerat me laagris ka meisterdasime ning kelle nimi osutus nii keeruliseks, et teised kutsusid teda peol lihtsalt kaamerameheks; Archimedes; Albert Einstein; Galileo Galilei; Georg Friedrich Parrot, baltisaksa arst ja loodusteadlane, kes oli esimene Tartu Ülikooli rektor, ta oli tuntud geoloog, mineraalide ja vulkanoloogia uurija; Thomas Alva Edison; Alfred Nobel; Ernst Öpik, eesti päritolu astronoom ja matemaatik, kes tegi märkimisväärseid panuseid tähe- ja planeedisüsteemide uurimisse; Isaac Newton; Stephen Hawking; Marie Curie, poola päritolu prantsuse füüsik ja keemik, esimene naine, kes võitis Nobeli preemia ja ainus inimene, kes on seda võitnud kahes erinevas teadusvaldkonnas (füüsika ja keemia); Ene Ergma, eesti astronoom ja füüsik; Nikola Tesla; Émilie du Châtelet, prantsuse matemaatik ja füüsik, mehaanika ja valguse uurija, Isaac Newtoni teoste prantsuse keelde tõlkija; Valentina Tereškova, esimene naine maailmas, kes lendas kosmosesse; Ada Lovelace, inglise matemaatik ja arvutite pioneer, kes töötas välja esimese programmeerimise kontseptsiooni ning on tuntud esimese tõelise arvutiprogrammi loojana; Katherine Johnson, ameerika matemaatik, kes tegi olulisi panuseid NASA kosmoseprogrammi, sealhulgas arvutas trajektoorid, mis võimaldasid esimestel mehitatud kosmoselendudel edukalt orbiidile jõuda; Elizabeth Garrett Anderson, inglise arst ja naiste õiguste eest võitleja, esimene naisarst Suurbritannias.
Selline põnev ja kirju seltskond teadlasi oli kokku tulnud. Igaühel oli oma teema ajada ning tuli teatud gruppi kuuluda või kellegagi koostööd teha. See, millise pöörde müsteerium võtab, et teadnud keegi kuni viimase hetkeni. Seltskonnas oli mitmeid tuntud teadlasi, kes Tereškova imemasinat oleks endale ihaldanud. Edison oli suur kahtlusalune. Edison oli üldse hästi rolli sulandunud, ta ütles Teslale ja Nobelile ka, et nii vaeste meestega ta üldse ei suhtle. Ajamasina varguse taga oli kokkulepe. Ada Lovlace mõjutas lugupeetud naisarsti, Elizabeth Garret Andersoni, et see aitaks Tereškovat uimastada – teaduse võidukäigu nimel. Loomulikult oli Anderson nõus teaduse nimel ohvreid tooma ja nii see Tereškova lõpuks siruli oli ning ajamasin pihta pandi.
Laagri lõpus andsid noored teadlased ise väikese teadusteatri etenduse. Tore oli näha, kuidas vanemad sel etendusel lastele kaasa elasid. Sellega saame öelda, et 19. noortelaager õnnestus!
Aitäh Jaan tatikatele, vanematele ja laagrikasvatajatele!
“Jaan Tatika teaduslaager” oli finantseeritud ainult lapsevanemate poolt tasutud laagrikoha maksumustest. Ühtegi KOV ega projektitoetust selle tegevusega ei kaasnenud.
Laagrikasvatajad käisid loomelaagris
Peagi on kätte jõudmas sellesuvine esimene noortelaager – “Jaan Tatika teaduslaager.”
Laagrikasvatajad kogunesid 11.-12.juunil loomelaagrisse imekaunisse Mokko tallu Jõgevamaal, et anda veel eesolevale noortelaagrile viimane lihv.
Kohale jõudes tervitasid kõigepealt meid kaks vanakest koera. Kuna päris täpselt ei olnud selge, kuhu majja peame minema, siis helistasime perenaisele. Teda ennast kohal polnud, aga juhatas, et hakaku me väravast vasakule minema ja siis esimene uks, mis vastu tuleb, ongi meie kodu neiks päeviks. Aed oli väga kaunis ja inspireeriv – nii palju õisi: pojengid, iirised, rododendronid, naistenõgesed jne. Lummav ilu!
Ega me kohe seal nautima hakanudki, ikka tööle! See koos veedetud aeg oli väga tõhus. Nagu kasvatajad ise ütlesid, siis omal käel töötades poleks selle ajaga nii palju tehtud saanud. Vaatasime koos üle laagri dokumentatsiooni; igaüks koostas vajaminevate õppevahendite nimekirja; viimistlesime päevakava; koostasime menüü ja toiduainete nimekirja; tegime ühe posu igasuguseid liste, mille alusel on lihtsam inventari kaasa pakkida; analüüsisime ennast, uurides ja avastades oma MIKS-küsimust – ehk igaüks mõtles, miks tema seda teeb, mida ta teeb; vaatasime üle noorsootöö põhimõtted ja selle, kuidas me neid laagris rakendame. Täpsustasime tööülesandeid ja kasvatajad said vastused kõikidele küsimustele, mida nad küsida oskasid või vajalikuks pidasid.
Uurisime, kas sauna ka saaks teha. Pererahvas ise oli sõidus, aga vanaemake, kes meiega vestles, oli nii lahke ja arvas, et ikka saab, ainult töömeest, kes sauna kütab, sel päeval polnud. Ta uuris, kas ise saame kütmisega hakkama. Muidugi saame! Me saame peaaegu kõigega ise hakkama! Nii siis õnnestus peale pikka tööpäeva veel saunas leili võtta ja maailma parandada.
Kuid keskkond on Mokkol küll väga inspireeriv! Kes vajab töökoosolekuks või koolituseks majast välja minekut või hoopis perega või üksi puhata, siis see koht on kõigeks sobiv.
Mokko on endise Kuremaa mõisa aladel paiknev põlistalu, mille omanike esivanemate jäljed ulatuvad 1700. keskpaika. Mokko osteti päriseks 1867.aastal. Sell aja kohta oli Mokko suur talu – 60 hektarit – ja ilmselt seetõttu on Oskar Luts seda talu pidanud omal ajal kihelkonna jõukamaiks. Juba esimese vabariigi ajal oli Mokkol iseäralikult suur lilleaed. Sellest hiilgusest saab ka täna aimu. 1944. a pillutati Mokko pererahvas mööda maailma laiali. Järgneva 50 aasta jooksul hävisid kõik talu hooned peale aidamaja. 1981. a, kui pere selle talukoha endale kolhoosilt suvekoduks ostis, oli aidamaja väga täbaras olukorras. Talu taastamine on kestnud tänini. Kõik hooned on üles ehitatud, kuid mitte esialgset otstarvet silmas pidades.
Meie just selles vanas aidamajas elasimegi ja saime veidi aimu endisaegsest olust.
Järvamaa suurperede matk Äntu järvede ääres
12.veebruari hommikul kogunesid MTÜ Järvamaa Lasterikkad Lääne-Virumaale Äntu Valgejärve äärde, kus meie giid Kaidi-Ly õpetas loodustarkusi.
Muidugimõista räägiti kolmest erivärvilisest järvest ja sealsest elustikust; räägiti, mida tähendavad õõtsikkaldad; miks on kuusk, mänd, kask ja kadakas meie esivanemate jaoks olulised puud, kuidas neid kasutati rahvameditsiinis ning uuriti nende mütoloogilist olemust; tutvuti pilliroo kasutusvõimalustega; õpiti pohla leesikast eristama; uuriti sookailu ning mustika hingeelu; vaadati, kuidas loodus ise puudel haavu parandab; räägiti tõrvakeetmisest ning vaigu kogumisest. Loomulikult räägiti sekka ka mõned kohalikud legendid.
Ja mis põhiline – vaatasime ringi, millised märgid reedavad, et metsas tegutseb musträhn.